RomsaDál finai UiT – Norges arktiske universitet Praktisk pedagogisk utdanning for yrkesfaglærere (PPUY) studenttaid luhtte.
Prošeaktajođiheaddji Elle Nystad doalai logaldallama RomsaDál prošeavtta birra, sámegiela, kultuvrra ja identitehta birra. Logaldallan lei heivehuvvon skuvllahálddahussii ja ohppiide.
RomsaDál ovdanbuvttii álggus sin ulbmila, duogáža ja ovdáneami studeanttaide.
Nystad muitalii viidásat ahte Sámegiella ja kultuvra galggašii leat juoga mii lea oalle dábálaš Romssa gávpogis, Romssas lea stuorra sámiálbmot. Sámegiella ja kultuvra ii galggašii leat juoga mii lea “eksotisk” stuorra-servvodahkii.
Jus mii dán galgat olahit de mii dárbbašat loktet gelbbolašvuođa sápmelaččaid dilálašvuođa birra otne, sámi historjjás, kulturáddejumi ja sámiid smiehttanvuogi birra. Buot skuvllain livččii galgat leat oahpahus dáid fáttáid birra, sihke vuođđo-, nuoraid- ja joatkkaskuvllain, muhto maiddái allaskuvllain ja universitehtas miehtá riikas.
Prošeaktajođiheaddji Elle muitalii maiddái sámi perspektiivvain anti-rasistalaš oahpahusa birra son namuhii earet eará Kristin Gregers Eriksendutkamaforskning i anti-rasistisk arbeid i undervisning. Oahpahit kulturerehusaid birra II dađi báhábuid heaittit rasismma ja vealaheami.
“Su dutkamis gávnnahedje ahte go lei oahpahus leamaš ovtta skuvllas mii ii lean sámiskuvla, oahpahus sámi kultuvrra ja historjjá birra de dat dagahii ahte šadde eanet stereotypiat go áddejupmi.”
Sámi mánát ja nuorat ánssášit áddejuvvot ja gudnejahttima oažžut. Jus galgá áddet Sámi kultuvrra ja giela, de lea dehálaš ahte olbmos lea ipmárdus movt Sámi smiehttanvuohki doaibmá. Sámiin lea eará smiehttanvuohki go oarjemáilmmis. Sápmelaččain lea earet eará stuorra oktavuohta luondduin ja lea vuođđogeađgi čilget manin máilbmi doaibmá nie movt doaibmá.
Maŋŋá logaldallama de lei ságastallan gaskal prošeaktajođiheaddji ja oahppiin, fáddá maid ságastalle lei “dovdet go sii oadjebas fátmmastit sámi fáttáid oahpahusas”. Olusat vástidedje ahte sii háliidit diehtit ja máhtit eanet. Ledje olusat geat háliidedje fátmmastit sámi fáttáid eanet, muhto eai dieđe movt ja gos galgá álgit ja makkár ressursaid galget geavahit.
Nystad ja oahppit ságastalle maiddái ahte galggašii leat vejolaš buohkaide nuoraid- ja joatkkaskuvllain válljet ovtta daid golbma sámegielain (julev, oarje ja davvi) skuvllas dego 3, 4 dahje amasgiellan baicce go olgoriika gielaid (spánska, duiska, fránska jna…).
Lea oalle dehálaš ahte boahttevaš oahpaheaddjit dovdet sámi mánáid ja nuoraid kultuvrra, smiehttanvuogi ja movt giella dilálašvuohta lea skuvllas.